Keila-Joa Loss Schloss Fall: muuseum, butiikhotell & restoran

Vaata meid:

Lossi ümbruskond

Keila-Joa loss paikneb Tallinnast 26 km kaugusel, Keila valla kaunil rannikualal, kus kogu piirkond on juba aastasadu olnud atraktiivne puhkuse ja vaba aja veetmise koht.

Keila-Joa lossi lähistel asuvad nii maailmakuulsa Eesti helilooja Arvo Pärdi Keskus, väikelaevade ja jahisadam Lohusalus, mille heakorrastatust ja keskkonnasõbralikkust on peetud juba aastaid Sinilipu vääriliseks ning suur spaakompleks Laulasmaal. Lossi akendest võib suursuguse pargi taustal imetleda üht Eesti kõrgemat ja ilusamat juga ning lähiümbruskonda jääb hulgaliselt pikki, puhta valge liivaga mererandasid. Aktiivseid tegevusi pakuvad nii kohalikud matkarajad, surfikool kui ka Eesti vanim ja rahvusvaheliselt hinnatud golfiväljak – Niitvälja Golf. Paarikümne kilomeetri raadiuses asub mitmeid pika ja väärika ajalooga tuletorne, restaureeritud mõisakomplekse ja ajaloolisi vaatamisväärsusi, kuid ka tippklassi söögikohti. Nii nagu Keila-Joa lossiski, toimub kogu ümbruskonnas suviti hulgaliselt erinevaid kontserte ja vabaõhuetendusi.


Keila juga

Keila juga asub Harjumaal Keila vallas Keila-Joa alevikus Keila jõel. Juga on 6 meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune, jäädes nii võimsuselt maha vaid Narva ja Jägala jugadest. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde. Hea teada: Keila joal on renoveeritud hüdroenergia jaam. Samuti asub läheduses üks uhkemaid renoveeritud neo-gootikast inspireeritud mõisahooneid. Põnevat maastikku on võimalik avastada 3km pikkuse loodusraja abil. Tule ja avasta üks Põhja-Eesti vaieldamatu pärl! Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/keila-juga

Keila-Joa pargi loodusrada

3 km pikkune ringikujuline Keila-Joa pargi loodusrada kulgeb mööda Keila jõe kallast läbides parki, kus on mitmeid treppe ja rippsillad. Raja alguses on infotahvel kaardi ja üldinfoga, rajal 8 kirjeldustega huvipunkti, mis tutvustavad huvitavamaid loodusobjekte ja Keila-Joa pargi ajalugu. Vaata Mati Karmini südamete skluptuuri, mille külge pruutpaarid pulmalukke kinnitavad. Raja alguses on parkla. Raja pikkus on sobiv ka lastega peredele, rekonstrueeritud trepid on ema-isa käest kinni hoides jõukohased ka noorematele. Rajal on mitmeid istepinke, kus jalgu puhata või väike joogipeatus teha. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/keila-joa-pargi-loodusrada

Keila-Joa hüdroelektrijaam

Keila-Joa vesiveskist pärinevad vanimad ülestäheldused 1555. aastast. 1928 hakkas Keila-Joa hüdroelektrijaam elektrit tootma, samal ajal tegutses siin ka kalakasvatus ja jätkas tööd vana viljaveski. 1936 laiendati kalakasvatuse abihooned, ehitati uus veevõtukanal ja moderniseeriti elektrijaam. 1950-ndate lõpus valmis järjekordne juurdeehitis. 2005 taastas omanik Eesti Energia hüdroelektrijaama 20. saj algusest pärineva välisilme ja ajaloolist kompleksi saab vaadelda väljastpoolt. Mõisa vesiveski Kultuurimälestiste riiklikus registris Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/keila-joa-hudroelektrijaam

Lohusalu sadam

Lohusalu sadam on üks Harjumaa jahisadamatest. Kaikohti on külalisjahtidele 10, olemas on elektriühendused, saab joogivett ja muid sadamateenuseid. Lisaks on sadamahoones veel olemas toitlustuskoht. Hea teada: Sadamasse mahuvad alused max pikkususega 20 m ja süvisega 2.2 m. Sadamaga saad ühendust – Kanal 10 ja 16, “Lohusalu sadam”. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/lohusalu-sadam-28

Laulasmaa rand

Lahepere lahe ääres asuv Laulasmaa rand on nime saanud jala all “laulvate liivade” järgi. Kauni männimetsaga ümbritsetud valge liivaga rand on populaarne ujumis– ja päevitamiskoht. Olemas on palliplatsid, lähedal asuvast Laulasmaa Spa. Hotellist saab laenutada rannatarbeid. Rannas tegutsev surfikool pakub purjelaua-, lohe-, ja aerusurfi koolitusi, suviti otse rannaliival asuvast rannabaarist leiad varju ja jahutust. Mereäär on ka ideaalne tervisespordipaik pakkudes head võimalust jooksmiseks, jalgrattasõiduks või kepikõnniks. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/laulasmaa-rand

Laulasmaa Surfikool

Tule veeda mõnusalt aktiivne ning lõõgastav suvepuhkus Laulasmaa imeilusas looduses. Laulasmaa rand sobib ideaalselt erinevate surfialadega tutvumiseks. Koolitused toimuvad turvalises laguunis, kus vesi on alati soe ning piisavalt madal, et ka väikestel surfihuvilistel oleks turvaline. Meie juures saab õppida purjelaua-, lohe- ning aerusurfi. Otsid oma ettevõtte suvepäevadeks ideid, soovid suvist tähtpäeva tähistada, või tahad mõnusat perepuhkust? Surf&Chill paketid pakuvad kõigile toredaid lahendusi, et suvine puhkus meeldejäävaks muuta! Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/laulasmaa-surfikool

Laulasmaa SPA Hotell

Laulasmaa Spa hotelli lõõgastav atmosfäär pakub kõrgel tasemel puhkusevõimalust. Hotellis ootavad teid imeilusa vaatega toad merele või männimetsale. Enamus tubadest on päikesepoolsed ja avarate rõdudega. Lõõgastuda saad vee- ja saunakeskuses, kus on mõnus nautida erinevaid saunasid ja sooja veega basseine. Spaas on lai valik hoolitsusi ja massaaže. Konverentsikeskus sobib erinevate sündmuste korraldamiseks. Hotelli teisel korrusel paikneb kauni merevaatega kaasaegne a´la carte restoran Wicca, mis on korduvalt nimetatud 50 Eesti parima restorani hulka. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/laulasmaa-spa-hotell

Kloogaranna rand

Seda kilomeetrite pikkust liivaranda ääristab maa poolt kena männimets, ühele ja teisele poole jäävad Pakri ja Lohusalu poolsaar. Piirkond kujunes menukaks suvitusalaks juba 19. sajandil, kui tärkas sakste huvi terviseparandamise vastu kuurortides. Toona kujunes ka Laulasmaa–Kloogaranna kant Balti aadelkonna seas populaarseks väljasõidukohaks. Kloogaranna selts ja tublid kohalikud on jõudumööda rannas koristustalguid teinud, paigaldanud riietuskabiinid ning loonud võimalusi tegeleda rannaspordiga. Rannas puudub rannavalve ja ujumine on enda vastutusel. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/kloogaranna-rand

Treppoja joastik

Treppoja joastik asub kohal, kus Illurma klindineemikult alguse saav umbes 10 km pikkune ja 20 km2 valgalaga Treppoja laskub paeplatoo nõlva pidi Lahepere klindilahte. Sajakonna meetri ulatuses on siin 2-15 m laiusel alal kuus kuni 1,5 m kõrgust astangut. Joastik ei ole suutnud kujundada kanjonorgu ja seda võib seletada nii selle nooruse kui ka suhteliselt väikese veehulgaga. Treppoja on Eesti kaunimaid joastikke ehk kaskaade ning selle külastamine, juhtugu see siis suvel või talvel, on põnev. Külastamiseks on rajatud jalakäijate sild kust on turvaline ümbrust vaadelda. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/treppoja-joastik

Kõltsu mõis

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis pakub erakordset elamust, mille sarnast on Eesti mõisate seas raske leida. Paiga harukordne ilu, lainete kohin, puhas mereõhk ja stiilne arhitektuur loob koos vene puitpitsi, prantsuse akende, viilkatuste ja veranda värviliste klaasidega Kõltsu mõisast meeldejääva ja rutiinivaba keskkonna, mis lubab hetkeks unustada, kus me ikkagi asume. Mõisaruumid on sobilikud koosolekuteks, nõupidamisteks, kontsertideks, seminarideks ja pidulikeks vastuvõttudeks. Hoone valmis 1893 a. ja restaureeriti 2007-2010. allikas: https://www.puhkaeestis.ee/et/koltsu-mois-21

Niitvälja Golf

Niitvälja on Eesti golfi kodu – Tallinnast 30 km kaugusel asuv väljak on kujunenud Eesti golfi sünonüümiks. Park-väljaku vahelduva iseloomuga radade looja on Rootsi väljakuarhitekt Åke Persson ning 2006. aastal valminud edasiarenduse autor inglane Peter Chamberlain. 18-rajalist Park-väljakut iseloomustab eelkõige kaunis loodus, puhtad metsaalused ja rohked veekogud, mis kõik kokku tagab suurepärase golfielamuse. PAR20-väljak on algajatele mõeldud viierajaline pay and play-väljak, mis on ideaalne paik golfimänguga tutvumiseks. Harjutusväljakud on pindalalt ja võimalustelt Baltikumi suurimad. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/niitvalja-golf

Retk Paldiski linna ajalukku

Paldiski linna ja Pakri poolsaare põnev ja köitev ajalugu ning avastamist väärt loodus pakub palju üllatavat: Peeter I kindlus, Muula mäed, tuletorn, A. Adamsoni Ateljeemuuseum, Leetse mõis, Paldiski Püha Nikolai kirik, Püha Georgi kirik, Paldiski merekool ja pankrannik. Lisaks rikkalik pärand sõjaväelinnaku ajast, kui tavainimene siia sattuda ei tohtinud. Programm vastavalt Teie soovile! Kestvus kuni kaks tundi. Bussiekskursioon max 56, jalgsi 10-25 inimest. Eestikeelne ekskursioon 45 eurot Põnev teada: Paldiski on oma pindalalt Tallinna järel teisel kohal hõlmates lisaks linnale ka poolsaare. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/retk-paldiski-linna-ajalukku

Peeter Suure merekindluse bastion ehk Muula mäed

Paldiski sadamast pidi saama tähtis tugipunkt kogu Venemaa kaitsesüsteemis ja tsaar Peeter I projekteeris isiklikult need hollandi tüüpi kindlused. Pakri poolsaare viie bastioniga kindlus raiuti kõrgesse paekaldasse monoliitsena, muldvallid olid 4 m kõrgused ja ulatusid 17 m üle merepinna. 1790 a. oli kindluses üle 40 suurtüki. Aastatel 1939-1940 rajati vallikraavi naftahoidlad ja kindlusesse raudteeharu, mis sõja ajal purustati. Sõjajärgsetel aastatel võeti vallidelt kruusa ehitusele ja teedele, millega hävisid vallid ida ja kagu bastioni vahel. Bastionidelt avaneb suurepärane vaade merele. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/peeter-suure-merekindluse-bastion-ehk-muula-maed

Pakri saared

Pakri saari on kaks: Suur-Pakri ja Väike-Pakri. Need asuvad põhjarannikul Paldiski linna lähedal. Mõlemad saared on tänu mitmekesisele looduskooslusele kaitse all. Pakri saared olid nõukogude ajal täielikult militariseeritud. Seal toimusid õppepommitamised, mille jälgi võib näha veel tänapäevalgi. Endised militaarrajatised on varisemisohtlikud, nendesse siseneda ei ole turvaline. Suur-Pakrit on demineerijad korduvalt puhastanud, kuid siiani leidub nii maal kui ka ümbritsevas meres lõhkekehasid. Seetõttu on soovitatav Suur-Pakril iseseisvalt liikuda ainult rannaalal. Samuti on ohtlik teha saarel lõket. Väike-Pakri on lõhkekehadest paremini puhastatud, seal võib julgelt mööda teid ja radu liikuda ning selleks ettenähtud kohas telkida. Saartele minnes tutvu paekivipaljandite (kõrgeim paekallas on 13 m) ning Põhja-Eestile iseloomulike rannikukooslustega. Huvitav on piirkond ka linnuvaatlejatele. Saartel ja nendevahelises meres on rikkalikult hiidrahne, millest suurimad on ümbermõõduga üle 21 m. Mõlemalt saarelt leiad matkarajad, mis viivad sind kõige nauditavamate vaadeteni. Reisimine Pakri saartele Pakri saartega puudub regulaarühendus, kuid suvel saab sinna hõlpsasti paati ette tellides Kurkse sadama kaudu. Lisaks korraldatakse plaanilisi piletiga reise. Võid ette võtta ka meresüstamatka professionaalsete matkakorraldajatega. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/pakri-saarte-militaarne-ajalugu

Pakri tuletorn

Tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul kõrgel paeklindi äärel ja märgistab põhjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Ehitis võis Pakri poolsaare kõrgel kaldapealsel olla juba Rootsi võimu ajal. 1724. aastal püstitati Peeter I käsul uus paekivist tuletorn. 1760. aastal ehitati poolsaarele uus 48 jala kõrgune paekivist tuletorn. Võimalik, et tegemist oli varasema rekonstrueerimisega. 1889. aastal valmis 80 m kaugusel vanast tuletornist uus kivist tuletorn. Vana tuletorn oli kalda- varingu tõttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mistõttu see lammutati. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/pakri-tuletorn

Türisalu pank ja vaatekoht

Türisalu pank, Põhja-Eesti paekalda üks mõjusamaid ja paremini vaadeldavaid loodusobjekte, kõrgub kuni 31 m kõrgusel. Romantilise merevaatega ja lihtsalt ligipääsetav Türisalu panga vaatekoht on tallinlaste populaarne väljasõidukoht, kõrgelt avaneb kaunis vaade merele ja Vääna-Jõesuu rannale. Vaatekoha parklas saad tuulisema ilmaga vaadet nautida ka autost väljumata. Kui tahad pääseda alla merelainetele lähemale, pead minema mööda pangaastangust alla laskuvat rada. Rajad kulgevad vaatekohast mõlemas suunas, ida poole ehk paremale minnes pääsed uhket paepaljandit ka altpoolt vaatlema. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/turisalu-pank-ja-vaatekoht

Köiellaskumine Türisalu pangalt

Võta aeg maha ja tule loodusesse midagi põnevat proovima. Türisalu panga küljel on võimalik teha mitmesuguseid trikke – tõuka ennast seinast nii kaugele kui jaksad, maandud pehmelt tagasi. Saad ka suure kaarega seinal joosta ning 360-kraadise pöördega ümber oma telje hüpata. See on lihtsam, kui tundub. Kaks laskumisrada on teineteisest ca 5m kaugusel, ehk laskuda saab ka sõbraga kõrvuti ja lõbus on samu trikke sünkroonselt püüda teha. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/koiellaskumine-turisalu-pangalt

Vääna-Jõesuu rand

Vääna-Jõesuu rannas, mida külastab parimatel rannailmadel mitu tuhat inimest päevas, on poidega suplusalapiir, mille sügavus ei ületa 1,8 meetrit. Samuti on suplushooajal nähtaval kohal välja toodud info veekvaliteedi kohta. Rand on mõnus liivane, vesi läheb kiiresti sügavaks, on puhas ning moodustab läänetuulega lõbusaid murdlaineid. Vääna-Jõesuu rannas on suplushooajal kokku kümmekond riietuskabiini. Tualettruumid asuvad ranna territooriumi mõlemal poolel. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/vaana-joesuu-rand

Vääna mõis ja mõisapark

Vääna mõis koos pargi ja läheduses asuvate hoonetega omab erilist väärtust huvitava kultuuriloo ning erinevatest ajastustest pärit kunstiväärtuste tõttu. Varaseimad teated Vääna mõisast pärinevad 1325. aastast. Kuni 1919. aastani kuulus see von Stackelbergide perekonnale, kes lasid sinna püstitada Eesti ühe omapäraseima hilisbarokse mõisahoone. Alates 1920. aastast tänaseni tegutseb mõisas lasteaed-algkool, viimased paar aastakümmet on hoonet jõudumööda restaureeritud. Huvitav teada: 19. sajandil püstitati romantilise atmosfääri tekitamiseks parki kunstvaremed, mis on säilinud siiani. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/vaana-mois-ja-moisapark

Suurupi tuletornid

Suurupi ülemine tuletorn valmis aastal 1760. Tule kõrgus merepinnast oli ligi 40 meetrit, torni jalamilt 16 meetrit. 1944. aastal sai majakas mürsutabamuse, ent taastati aastal 1951, mille käigus lisandus tornile ka kõrgust. Suurupi alumine tuletorn ehitati 1859. aastal – tegu on Eesti vanima ning praeguseks ainsa töötava puittuletorniga. Oma lõpliku kuju sai ta mitmete ümberehituste järel 1888. 1998. aastal tuletorn restaureeriti. Lisainfo, asukoht ja galerii: https://www.puhkaeestis.ee/et/suurupi-tuletornid

Arvo Pärdi Keskus

Maailmakuulsa Eesti helilooja Arvo Pärdi nime kandva keskuse asutati 2010. aastal Arvo Pärdi ja tema perekonna algatusel, eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil poolsaarel, mere läheduses, männimetsa servas. Keskuse maja kannab nime Aliina – nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast „Aliinale” sai 1976. aastal alguse unikaalne tintinnabuli-muusika. Lisainfo, asukoht ja galerii: http://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/keskusest/